Estonia is a coastal country with a long coastline (3800 km) for which climate change and accelerated sea-level rise are key problems that need to be considered in any future impact assessment. Due to its flat, low-lying coastal zone, any rise in sea level places many coastal ecosystems and recreationally valuable sandy beaches at risk. Milder winters, combined with increased storminess and the absence of sea-ice cover, would exacerbate these impacts. However, isostatic uplift and the distance of coastal settlements from the present coastline could reduce these risks.

This paper presents the potential impact of a 1-m global sea-level rise by 2100 if no adaptation is undertaken. Seven representative study areas, characterising all shore types in Estonia, were selected for sea-level rise vulnerability and adaptation assessment. The diverse structure of Estonia's coasts, the rapidly migrating shorelines, and the abundance of small islands were found to complicate reliable predictions regarding climate warming and accelerated sea-level rise.

SISUTUTVUSTUS: Eesti on pika rannajoonega (3800 km) mereäärne maa. Seetõttu on võimalik meretaseme tõus üks võtmeküsimusi kliima muutuse mõju hindamisel Eesti jaoks. Kuna siinne rannik on valdavalt madal ja tasane, on paljud väärtuslikud rannikuökosüsteemid kliima muutuse ja meretaseme tõusu korral hävimisohus. Paljud kõrge rekreatiivse väärtusega liivarannad lakkaksid eksisteerimast. Kliima muutusega kaasnevate pehmete talvede, jääkatte puudumise ning sagedaste tormide koosmõju teravdaksid veelgi ülalmainitud protsesse. Ent isostaatiline maakerge ja rannikuäärsete asulate paiknemine tänapäeva rannajoonest eemal mõnevõrra leevendavad riski suurust. Käesolevas artiklis on esitatud analüüsi tulemused aastaks 2100 toimuva 1 meetrise globaalse meretaseme tõusu stsenaariumi järgi tingimusel, et mingeid kaitse- ega kohandamismeetmeid ei võeta eelnevalt tarvitusele. Meretaseme tõusuga kaasneva rannikualade haavatavuse ning selle tagajärgedele vastavate kaitse- ja kohandamismeetmete analüüsiks valiti seitse võtmeala, mis esindavad kõiki peamisi Eesti rannikutüüpe. Eesti rannikutüüpide vahel-dusrikkus, kiiresti muutuv rannajoon ning saarte rohkus teevad kliima soojenemise ning meretaseme tõusu võimalike tagajärgede ennustamise väga keerukaks.